Püsida lootuses

Mitmes intervjuus on Erkki-Sven Tüür tunnistanud, et Nõukogude Liidu “viljastavates” tingimustes kadus ühel hetkel motivatsioon ja mõtestatus ansambli In Spe jaoks luua – ärakeelamise oht, ainult kohaliku (ja mitte just maailma suurima progressiivse roki) publikuga piirduv kuulajaskond, olematu võimalus oma loominguga laiema auditooriumi ette jõuda. Seda suurem on rõõm, et aeg-ajalt leitakse siiski põhjust kas ise kokku tulla (nagu 2009. aastal) või muid huvitavaid võimalusi In Spe loomingut esitada. Nagu ansambli Heliotroop käsitluses Mustpeade majas Tüüri autoriõhtu raames.

Esiteks juba on Heliotroop teistsuguse instrumentidekooslusega kollektiiv. Teiseks on tegu hoopis teistsuguse vaimsuse ja hingamisega inimkoosluse-mõttekaaslusega. Tüüri enda ja tema loomingu kristlik taust on üldteada ja see kristlikkus väljendub minu kõrvale süsteemse, struktureeritu, artikuleerituna. Kui peaks kuidagi püüdma sõnastada ansambli Heliotroop vaimsust siis võiks seda võrrelda panteismiga – abstraktsem, laialivalguvam, aga omas kerges kaootilisuses helgem. Eriti võluva kontrasti moodustab In Spe loominguga Kirke Karja pala „Oktoober”: elemendid oleksid nagu sarnased (kõrgkvaliteetne tekst, sümboolika kirikutornist tühjuseni ja tagasi), aga mõju on diametraalselt erinev. Kui In Spe puhul suunab nii tekst kui helikeel „viimsete asjade” poole, siis Karja kompositsioon ja napp loodusluule kutsuvad otsima ja märkama imet väikestes argistes momentides, tuulehoos, igas hingetõmbes. Olles In Spe loomingust muusikaliselt vist kõige kaugemal, on Karja pala sellele mingil hingelisel ja vaimsel tasandil ometi võrratult lähedal. Ehkki Kadri Voorand tunnistab kontserdi alguses ausalt üles et ega nad päris kindlad ei ole, kuidas seaded välja on kukkunud, siis on see vabandus küll asjatu: kontserdil on olemas nii In Spe kui Heliotroop – lugupidavas, orgaanilises, elusas koosluses.

Muusika kõrvale lihtsalt ei saa ka mainimata jätta, et Tüür on nauditav kõneleja-esineja ja sobiks suurepäraselt lektoriks-professoriks. Jagan selles osas oma endise professori nägemust heast õppejõust ja/või lektorist – teadmisi jagada ja otseselt õpetada saab teatud piirini, lektori peamine funktsioon ja ülesanne on oma kuulajaid vaimustada, inspireerida; jagada ja vahendada oma armastust ja kirge valdkonna vastu ja selle põlemisega innustada põlema oma kuulajaskonda. Just seda inspireerivat põlemist aimub rikkalikult Tüüri esinemismaneerist. Ja nagu näha on seesama jätkuvalt inspireeriv, uusi suhestumis- ja tõlgendamisvõimalusi pakkuv kvaliteet olemas In Spe loomingus ja sealt teiste muusikute poolt ka üles leitud. Lootuses on jätkusuutlikkus. Ja rõõm.

11. detsembril 2014 Mustpeade maja Taff Club´s
Tribute to In Spe. Heliotroop
Kadri Voorand (vokaal), Meelis Vind (klarnet), Eno Kollom (trummid), Kirke Karja (klaver), Mingo Rajandi (kontrabass), Madis Meister (kitarrid)

Published in: on 12. dets. 2014 at 01:13  Lisa kommentaar  

The URI to TrackBack this entry is: https://susapesa.wordpress.com/2014/12/12/pusida-lootuses/trackback/

RSS feed for comments on this post.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: