“Vaata, see on ju see TÄDI, kes…”

…nii kõlas selge laspehääl trammis. Olin nendega just ringkäigu lõpetanud, oma paberid ära täitnud ja jõudsin ikkagi nendega sama trammi peale. Nii et kõigile teadmiseks: 5. klassi laste silmis olen ma siis tädi 🙂 Natuke ootamatu oli – ega ma siis ju nii vana ka ei ole. Aga tegelikult oli lõbus, hoidsin suisa naeru tagasi. Ma saan muidugi aru, et nende jaoks pole vahet, kas olen mina või nende 60-aastane õpetaja – mõlemas on suured ja asjalikud ja neid tuleb kuulata. Aga hästi armsad lapsed olid, täielikud illikukud. Ikkagi minu Vana Kooli kasvandikud (ajab nina uhkelt püsti)!!!

Published in: on 29. veebr. 2008 at 21:26  2 kommentaari