tsirkus on linnas!

Pilt nr. 1: Kirjudest paanidest väike tsirkusetelk puude all. Ärevad lapsed ja pisut väsinud vanemad. Paar ringi sebivat abilist ja hommikumantlis tsirkusekunstnik muhedalt habet silitamas. Varasügis mõnes Ile-de France´i väikelinnas. Päikeseloojang. Aasta 1896.

 

Pilt nr. 2: Kirjudest paanidest väike tsirkusetelk puude all. Ärevad lapsed ja pisut väsinud vanemad. Paar ringi sebivat abilist ja hommikumantlis tsirkusekunstnik muhedalt habet silitamas. Varasügis Tallinnas. Päikeseloojang. Aasta 2014.

 

Jani Nuutineni soololavastus „Un Cirque Plus Juste“ on kammerlik ja intiimne tsirkusetendus, mis ühendab endas näitlejameisterlikkuse, kõrgetasemelised professionaalsed oskused ja  visuaalteatri elemendid nostalgiaga vanakooli meelelahutuse ning Euroopa belle epoque´i atmosfääri vastu.

 

Lavastus on ühtaegu väga kaasaegne ja mängib samas publiku kollektiivsel fiktsionaalsel mälul ja arhetüüpsel ettekujutusel tsirkusest ja tsirkusemaagiast. Hämaras telgis istudes on tunne, nagu see kõik oleks kusagilt tuttav: need prantsuskeelsed laulud grammofonist, päevinäinud krigisevad mehhanismid, valgele linale joonistuv siluetiteater, elav tuli ja kulunud torukübar; see imetlus ja lumm jälgides tillukeste laternatega mängivat kunstnikku, elevus siinsamas käegakatsutavas kauguses sündiva silmapette osas (sest sa saad ju aru küll, et sind tüssatakse, et see on trikk, mida sa andunult jälgid, aga vaatamata sellest, et võiksid kunstniku rüüserva peaaegu näpuga katsuda, ei saa ikkagi päriselt lõpuni aru, kuidas ta seda teeb) ja ärevus füüsiliselt ohtliku ning tehniliselt nõudliku triki ootuses. See kõik on olemas. Ja see kõik on siinsamas, kitsukeses telgis koduselt lähedal, mis ei vähenda, vaid hoopis võimendab maagiakogemust.

 

Ajastuhõngulised vihjed 19. sajandi lõpule koos humoorikate elementidega lähiminevikust ja kaasajast loovad illusioonideküllase, nihestatud aja- ja ruumikogemuse otsekui väljaspool tegelikku aega ja ruumi. Nuutineni lavastus on meelelahutus, mis oma tervikkogemusega soovib meid panna mõtisklema ümbritseva tegelikkuse, selle kriteeriumide ja retseptsiooni üle: millest sõltub meie aja- ja ruumi taju ja kogemus, meie nägemis- ja märkamisvõime, kuidas meie loovus ja mõistus aitavad kaasa või hoopis pärsivad enda ümber kogetava ja nähtava mõistmist. Ja milles õigupoolest väljendub meie retseptsiooni adekvaatsus. Ja mis on artisti või vaataja kohaloleku essents.

 

Kõige parem on, kui „Un Cirque Plus Juste“´i vaatama minna ilma igasuguste ootusteta, ilma eelhäälestuseta, pretensioonitult, aga avatud ja sõbraliku meelega. Siis võib juhtuda, et 50 minutit etendust möödub silmapilguna, olles üheks õhtupoolikuks kaasa haaranud mingisse vanaaegsesse tsirkusemaagiasse, illusioonide karusselli, kus mõneks hetkeks tundub absoluutselt kõik võimalik olevat.

 

Tsirkus on linnas! Ainult täna veel!

 

Prantsuse-soome kaasaegse tsirkuse kompanii Circo Aeroeo. Jani Nuutineni soololavastus „Un Cirque Plus Juste“ 4.-6. september 2014 Tallinnas, Kultuurikatla Aia naabruses kell 19.

 

Published in: on 6. sept. 2014 at 13:32  Lisa kommentaar  

The URI to TrackBack this entry is: https://susapesa.wordpress.com/2014/09/06/tsirkus-on-linnas/trackback/

RSS feed for comments on this post.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: