Palagani teha pole patt!

Ei ole see meeste elu ka kerge – vähemalt on seda püüdnud näidata poola dramaturg ja stsenarist Andrzej Saramonowicz oma hormonaalses komöödias “Testosteroon” (maailmaesietendus 2002, Pärnu Endlas 4.10.2008). Või noh, näidata püüab (!) seda Endla teatri meespere – kuivõrd see õnnestub ja mis tasemel, on juba omaette teema.

Reserveeritud restorani saabub pärast luhtunud pulmatseremooniat seltskond mehi, et teha mida? – võtta viina ja rääkida naistest. Ja muidugi iseendast – bravuursemad tüübid kelgivad oma säravamate naisvõitudega, tagasihoidlikumad mehepojad heietavad ebaõnnestumiste ümber. Ja et ilm on imelik ja maanurk kitsuke, siis selgub, et õnneks või kahjuks on kõik kõigiga seotud, seotud olnud või saavad seotud olema – ikka naiste ja voodi kaudu. Naljad lendavad peamiselt allapoole vööd või egole pihta. Hellem kõrv ja hellik esteetikataju saavad šokeeritud.

Mõnes mõttes on tegu väga ausa etendusega. Inimesed vannuvad ja ropendavad – see on fakt ja ilustamata seda tõsiasja laval ka illustreeritakse. Üks siiras südame põhjast tulev sajatus kaalub mõnigi kord üles katsed tulvavat emotsiooni tsivilisatsiooni kõrgema taseme väljendustesse rüütada. Ütled ära, hakkab kergem. Ropendamine laval peab olema põhjendatud ja minu meelest antud loos on – see väljenduslaad on osa karakteritest, see kuulub orgaaniliselt nende meestegelaste käitumise, väljenduse, olemuse juurde. Oleks silmakirjalikkus püüda neid tegelaskujusid kuidagi pehmemalt, ilma vängema sõnavarata edasi anda; oleks veel suurem silmakirjalikkus teha vaatajana kohkunud nägu ja ahhetada, et missugust rõvedust laval näidatakse – näidatakse täpselt seda, kuidas suurem osa inimkonda vihastades end väljendab. Tsenseerimata väljenduse juurest füüsilise vägivalla manu, mida minu meelest on veidi liiast – vot seda, ei lõua- ja maksahaagid nii kergelt lendavad on mul juba oluliselt raskem uskuda (aga see võib tulla asjaolust, et minu tutvusringkonda kuuluvad siiski peamiselt intelligendinirud, kes suuga (ka ropu suuga) teevad suure linna, käega ei kärbsepesagi). Kui etendus millegagi liiale läks, siis alastusega. Taaskord tegevus, mis peab olema põhjendatud. Ei ütleks, et selles loos ja lavastuses oleks hädapärast vajalik Endla meespere varustusega tõtt vaadata – lavastuslikult andnuks stseeni ka muul moel lahendada, stseenike mõjub ebaküpse lahendusena ja muudab tegelaskujud ebaküpsemaks, kui ülejäänud arengud neid näitavad. Seda enam, et vaatepilt ei anna otseselt midagi juurde karakterite ega loo mõtestamisse, kõik, mida vaatajal tegelase omaduste kohta vaja teada on, antakse talle nagunii veel ka tekstiliselt teada.

Loo pealiskaudsuse ja üheplaanilisuse võib üle elada: teha palagani pole patt – osaliselt just nii elas teater üle nii keskaja kui renessansi. Mis ei tähenda, et seda teist plaani ei võiks või saaks luua – mitme tegelaskuju mõtteavaldustest võiks teatava rõhuasetuse ja nüanseeritusega esile tuua peaaegu et vulgaarfilosoofilisi (vulgaar tähenduses lihtsustatud, rahvalik, jäme) mõttelende. Sügavam ohe ühes kohas, keskendunum pilk teisal ja juba oleks meeste arutlustel tõsisem mekk ja olemustel realistlikumalt mitmekihilisem mõõde.

On juba vaat et kohustuslik, et kui näitlejad vähegi laulda oskavad, siis etenduses laulma nemad ka pannakse. Valitud laulud annavad muidu testosteroonist pakatavale ja teataval määral macholikkusest kantud loole väikse lüürilise lisavärvingu. Tahtmatult kerkib silme ette stereotüüp valesti mõistetud nõrgemast tugevamast sugupoolest. Kujunduses on kasutamist leidnud agressiivsuse ja armastuse, kire ja surma värvid must ja punane. Lava erinevatesse tsoonidesse paigutatud pikad lauad annavad võimaluse eraviisilisteks südamepuistamisteks ja ühiseks, aga mitte üksmeelseks meesrindeks ühe laua taga.

Kõigi nende väiksemate ja suuremate miinuste juures polnud tegu kaugeltki kõige halvema etendusega, mida viimase aasta jooksul nähtud. Ei olnud piinlik vaadata, ei olnud rahast ega ajast kahju. Mis seal salata – musta huumorimeele ja rikutud fantaasiaga inimesena leidsin nii mõndagi lõbustavat (tegelikult on kogu materjalist tunda tugevat meesautori (enese)irooniat meeste üle). Tugeva lisaboonusena julgen öelda, et ükski neist näitlejatest ei olnud laval mütsiga löömas (et ah mis see lugu ikka on, las lohiseda) või ei näidanud seda vähemasti välja – kõik olid lavalises mõttes kohal, oli maskuliinset mänguhoogu ja jõulisust. Just “kohal” tundub olevat õige termin – ei olnud poolikult tegemise maiku, hinnaalandust. Karakteritel oli välja mõeldud ja kujundatud oma iseloom ja käitumislaad – tõsi, üsna stereotüüpsed ja lihtsakoelised, aga midagi siiski. Lihtsad tegelased olid lihtsalt ja siiralt mängitud, seejuures üle pingutamata – kui rahvas tahab ropendamise peale naerda, las ta siis naerab, aga väevõimuga pikantsemaid kohti üle ei mängitud; rõveduse koomika tulenes pigem tegelaskujudest kui üle võimendatud mängulaadist (tahaks loota, et see on lavastuse püsiväärtus ja mitte ühe etenduse omapära).

Niisiis: kui te ei ole peps ropendamise ja alastuse suhtes teatrilaval, ei otsi igast lavastusest sügavamat mõtet, ei nõua igalt etenduselt kõrgeid moraalseid, esteetilisi ja kunstilisi tõdesid, suudate hinnata teatrit kerge meelelahutusena ega põe silmakirjalikkuse all, siis see etendus võib pakkuda ühe kergesti seeditava ja kergesti ununeva, aga meelelahutusliku õhtupooliku.

“Testosteroon”

Endla teatri külalisetendus 8. veebruaril 2010.

Lavastaja Enn Keerd, kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundus Feliks Kütt.

Osades: Jaanus Mehikas (petetud peig, 30-aastane ornitoloog), Raivo Rüütel 8peigmehe isa, 54-aastane, elupõline naistemees), Veljo Reinik (peigmehe vend, jurist, 30-aastane), Ago Anderson (nohiklik mikrobioloog, peigmehe sõber), Sepo Seeman (sugutäkust kelner), Tambet Seling (29-aastane copywrighter), Lauri Kink (lohaka elegantsi ja kirevate elukommetega trummar).

Published in: on 17. veebr. 2010 at 22:36  Lisa kommentaar  

The URI to TrackBack this entry is: https://susapesa.wordpress.com/2010/02/17/palagani-teha-pole-patt/trackback/

RSS feed for comments on this post.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: