las jääda see luul, deja vu

Mitte miski ei saa kannu aromaatse kohvi ja maitsva veini vastu – ei aja kulg ega riigikordade ja kleidimoodide muutumine. W kohviku nurgas istub Stammgast, joob kohvi, tema ümber keerleb ja kulgeb inimeste ja aja lugu. Külastajate poliitilised ja kirjanduslikud vaated muutuvad, muutub keel, milles tellitakse ja pöördumine, millega tellimust alustatakse. Stammgast jääb samaks. Ettekandja jääb samaks. Põhimõte jääb samaks: alati on aega, et teha üks suits, juua üks kohv (või 2, või 3), puhuda juttu ja flirtida ettekandjaga. Ja lahti rullub mitte ainult ühe kohviku, vaid terve ajalugu.

Stammgastina teeb särava rolli Lembit Ulfsak, kellest õhkub vanakooli espriid ja elaani. Tegelaskuju on meeldiv, hea huumoriga ja kõigutamatu isuga kohvi ja seltskonna järele. Mees, kes kehastab Vana Maailma väärtuste, vaimsuse ja kommete viimast kantsi muutuvas maailmas. Või tegelikult, palju see maailmgi muutub: ikka istuvad daamed ümber kohvilaua ja vahendavad uuemat kõmu, ikka koonduvad noored ümber särvate ja natuke hullude loojanatuuride, ikka on mõni vana hull, kes tahab helistada Brežnevile (kui Kremlisse ei saa, siis kas või suvilasse) või jumalale.  Aga see kõik toimub nüüd teistes kohvikutes. Akvaarium on küll alles, aga pole enam “vagunit” ja pole enam Seda Vaimsust. Ja mehed ei mängi enam W kohviku tagaruumis malet. Ja kübaratega vanadaamidki on leidnud mõne teise kohviku.

Kes üldjoontes teadbajalugu, aga mitte selle igapäevasemaid kultuurilisi ilminguid (kohviku ja seltskonnakultuur), sellele jäi näidend pisut kaugeks. Kes ei tunne Tartut ja pole aega veetnud W kohvikus, see ei võinud päriselt, lõpuni aru saada ka lavastusest. Minul oli õnne käia ja elada Tartus veel enne W ümberehitust. Kui omlett ei maksnud peaaegu midagi, kui tagumises saalis leidus noori ja vanu, kes ajaviiteks malet mängisid, kui vanaprouad kogunesid laudkondade kaupa oma igapäevast kohvi ja kooki tellima.

Aga etendus on imeline. See kannab vanasse W ja esimesse vabariiki ja tartu pommitamisse…Ja lõpuks inspireerib ühte hilisõhtust kohvikukülastust.

Published in: on 15. okt. 2008 at 10:53  Lisa kommentaar